Juhtkiri | Kui pikk suvevaheaeg on mõistlik?

Millised on reaktsioonid, kui välja pakkuda, et koolilapsed võiksid õppetöö juurde naasta juba sel nädalal – nagu on kombeks põhjanaabrite juures –, võib vaid arvata: suve pole õieti ju olnudki ja võimalusest püüda viimaseid harvu päiksekiiri ei ütleks heal meelel ära nii õpilased kui ka õpetajad. Ometi on põhjuseid, miks laste suvevaheaja lühendamise idee ikka ja jälle üles kerkib: töötav vanem saab puhkust võtta üldjuhul vaid kuu jagu, koolilaps vajab sisukat tegevust aga terve suvi.

Õnnelikud on pered, kelle elukorraldus sarnaneb küllalt palju aegadega, kus kolme kuu pikkuse suvevaheaja vajaduses vaevalt keegi kahtles: suvi kulus ühisteks talutöödeks ja väiksemategi pereliikmete tööpanus oli hädavajalik. Kuid ajal, kus paljude vanavanemadki on ammu maalt linna kolinud (ja ega sellepärast vähem tööd tehta), tuleb ka lastele teistsugust rakendust leida. Nii tähendabki pikk koolivaheaeg paljudele peredele suurt nuputamist: kas puhkus tuleb vanematel välja võtta eraldi; kas ja kui palju võimaldab pere eelarve kulutada laagritele; millised sugulased-tuttavad võiksid lapsele vanema pikematel tööpäevadel seltsi pakkuda? Küllap on paljudel vanematel raske ette kujutadagi, mis oleks, kui Eestis ei tohiks algkooliealist last üldse üksi koju jätta, nagu näevad ette mõne Euroopa riigi seadused.