„Mulle aitab! Ma ei taha enam olla tubli tüdruk!“

„Mind on kasvatatud vaimus, et kõigile peab alati naeratama, isegi siis, kui tahaks nutta või ei ole millegagi päri. Ja kui vahel juhtuski, et pahameel hingesopist välja purskas, sain riielda, sest see ei ole ju ometi viisakas,“ räägib naine, keda kasvatati n-ö tubliks tüdrukuks. Tublist tüdrukust sirgus tubli naine. Seda, et teda kimbutasid lõpuks depressioon ja ärevushäired, ei teadnud keegi. Väliselt oli ta ju endiselt tubli, edukas, naeratav ja alati abivalmis.

„Alles 34aastaselt, kui mul oli seljataga kolm ebaõnnestunud suhet ja olin langenud musta masendusse, sain aru, et minuga ei ole kõik korras. Mõtlesin, et kuidas siis nii, ma olen ju ometi elanud õigete väärtushinnangute järgi – alati aidanud teisi iseenda arvelt, olnud ülimalt kohusetundlik ja täpne oma töös, andnud suhetes endast kõik ja rohkemgi veel. Mõtlesin tookord, et miks elu mind niimoodi karistab,“ räägib Pille (38, nimi muudetud).