Loomakaitsjad päästsid Viljandimaal eaka hobuse

Augusti lõpus sõitis Eesti Loomakaitse Liidu Viljandimaa piirkonna juht Kristel Täär Abja-Paluojale, et kontrollida ühe hobuse kohta kohta tulnud vihjet. Liidule tuli teade, et omanik näljutas ja piinas hobust Jaanika. Järgmisel päeval läkski Täär viimast vaatama: teda ootas ees kõhn hobune, kellel jagus tähelepanu vaid naise peos olevatele porganditele ja leivale. „Kui ma alguses hobust vaatama läksin, oli ta veel püsti ja tuli mulle vastu. Andsin talle süüa ja tegin mõne pildi. Vaatasin ta vigastusi,“ kirjeldab Täär. Jaanika ei tahtnud, et naine teda uuriks, vaid toksas teda peaga, et lunida head ja paremat. Täärile oli selge: hobune on näljas ja vajab abi, kuid hetkeks oli temas kahtlus, kas pöörduda politseisse või viia loom kohe ära. Teised loomakaitsjad andsid nõu: tegutseda tuleb kohe! Täär hankis treileri ja sõbra, kes sellega sõita oskas. „Panin Abja-Paluoja poole ajama.“ 

Kui Täär läks tagasi, oli hobune pikali, ei tõusnud meelitamise ega porgandite peale. „Kuna ta lamas liikumatult, sain  vaadata vigastatud kohti ja taipasin, et äkki ta on mineku peal. Äkki on viimane hetk. Ta oli nii loid. „Tõuse, tule! Tõuse, palun! Ma palun sind, tõuse püsti!““ veenis ta hobust. Täär ei tahtnud Jaanikat päitstest sikutada, sest kartis, et see teeb talle haiget.