Juhtkiri | Koolijuht ei õpi

Arvamust selle kohta, kas riigikogulane Märt Sults käitus linnahalli maalingutega katmist korraldades õigesti või mitte, ei tohiks kujundada vaid muinsuskaitsealuse objekti ajutiselt ülesvuntsitud välimuse põhjal. Nüüd, kui teame, et projektile kulus 15 000 eurot Tallinna maksumaksjate taskust ning et muinsuskaitseametnike ja tänavakunsti austajate vahel puhkenud konflikti on Sults teadlikult isikliku valimisvankri ette rakendanud, paigutub linnahalli ülevärvimise aktsioon samasse ritta teiste keskerakondlikult kõmuliste valimiskampaaniatega, nagu K-kohuke.

Nii on vaid loogiline, et Sultsi tegemiste vastu tunneb huvi ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Miks ei osutunud käimasolev Edgar Savisaare protsess, kus muu hulgas on arutlusel olnud Sultsi erakonnakaaslaste eksimused Tallinna vahendite kasutamisel isikliku tuntuse suurendamiseks, piisavaks hoiatusmärgiks kunstigümnaasiumi endise direktori jaoks, saab põhjendada vast ainult sellega, et mõni inimene lihtsalt peab õppima enda vigadest. Sama näib kehtivat gümnaasiumi praeguse juhi, Märt Sultsi tütre Mari-Liis Sultsi kohta, kes hämas, et tema ei tea koolile laekunud tuhandete eurode tagamaadest midagi, olgugi et rahataotlusel oli tema allkiri. Udujutuks osutus seegi, et muinsuskaitseamet polevat objekti värvimist kunagi keelanudki, nagu viitas Märt Sults. Mida aga arvata tänavakunstnike väidetest, et projekti tegelik maksumus peaks olema ligi viis korda odavam kui selle tarbeks eraldatud 15 000 eurot?