Juhtkiri | Presidendi otsevalimised kalevi alla?

Mõistmine, et praegune presidendi valimise kord on puudulik, on lõpuks saanud konkreetsete ettepanekute kuju: justiitsministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et president valitaks edaspidi ainult valimiskogus ja välistab võimaluse, et president jääb seal valimata. Muudatuste tegemine valimiskorras on möödapääsmatu, sest haldusreformi tõttu oleks oluliselt vähenenud valijameeste arv. Hästi on veel meeles ka viimased presidendivalimised – vaevalt soovib ükski poliitiline jõud olukorra kordumist, mis tõi Kadriorgu Kersti Kaljulaidi. Olgugi et Kaljulaid on esimesel ametiaastal enesetõestamisega pigem hästi hakkama saanud, tunnistab ta, et esimesi kuid presidendiametis varjutas pettumus asjade sellise käigu üle.

Nii teenib riigikogu presidendivalimistest sootuks kõrvalejätmine korraga kahte eesmärki: tulevikus jääks ära näpuga näitamine parlamendipoliitikute peale, kes oma erakonna kandidaate upitades ei suuda kuidagi kokkuleppele jõuda; valijate ringi laiendamine – valimiskogu kasvaks 335 liikmelt 523 liikmele – hajutaks aga kahtlusi, et presidendi määrab tegelikult veelgi kitsam parteide tagatubade ring. Iseasi, kas omavalitsustest tulevate saadikute valimisel saab otsustavamaks nende põhimõttekindlus või parteitruudus.