Küsimus | Kuidas tagatakse koduvägivalla ohvri turvalisus tema kodus?

Arvamustoimetus, 20. november 2017

Õhtuleht: kui edaspidi on plaanis vägivallatseja ühisest elamisest eemaldada ning ohver saab oma kodus edasi elada, siis kuidas tagatakse ohvri edasine turvalisus, arvestades et naiste varjupaikade ja kriisikodude aadressid pole avalikud, ja koju jäädes on ohvri asukoht vägivallatsejale hästi teada ning ta võib mõjutada ka kolmandaid osapooli oma elukaaslast kättemaksuks ahistama või ähvardama? 

Airi Mitendorf, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik: perevägivald on väga kompleksne nähtus, kus riskide hindamine on võtmetähtsusega. Lähisuhtevägivalla juhtprojekti keskne idee on muuta mõtteviisi ning rõhutada, et pere- ja lähisuhtevägivallas vastutab alati vägivallatseja, mitte kannatanu. Oluline on tekitada kannatanu ja vägivallatseja vahele distants, et kannatanul oleks võimalik rahulikult otsustada, kuidas vägivaldsest olukorrast väljuda. Kannatanul on soovi korral endiselt võimalik kodust lahkuda ja saada abi tuttavatelt või tugikeskusest. Varajase sekkumise käigus püüavad spetsialistid koos kannatanuga mõista olukorra ohtlikkust ja vajadusel on võimalik kodust lahkuda turvalisemasse keskkonda.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?