Juhtkiri | Kas kaebamine on patriootlik tegu?

Olles pärit nõukaaegsest koputajate ühiskonnast, kus pea igaüks võis arvestada, et nii tema kui ka tema pereliikmete kohta pidasid organid toimikut, on igati mõistetavad kahetised reaktsioonid, kui Eesti riigiski avaneb järjest rohkem võimalusi anda kaaskodanike tegudest teada sinna, kuhu vaja. Nõukaajal piisas organite tähelepanu alla sattumiseks välismaal elavatest sugulastest või vales kohas poliitilise meelsuse avaldamisestki.

Nüüd hakkab maksuamet tähelepanelikele kodanikele pakkuma võimalust neile teada anda, kui keegi kasutab tööautot erasõitudeks. Alles üleeelmisel aastal proovis maksuamet õnne spordiklubide parklais tööautode tuvastamisega ja kõrvetas sellega näpud. Maksuameti praeguse lahenduse järgi teevad andmete kogumise musta töö tema eest ära tähelepanelikud kodanikud. Kuigi maksuamet eitab pealekaebamisele õhutamist, siis on ju selge, et nad ei teavitanud avanevast võimalusest selleks, et neile ühtegi vihjet ei saabuks. Iseasi, kas nad kogutavate andmetega ka midagi peale saavad hakata ja mõnele asjale ka ametliku käigu anda.