PURUKSSAETUD KONTIDEGA SKELETI SALADUS LAHENDATUD: kuidas surnuks piinatud eestlaste pealik osutus tegelikult joodikust enesetapjaks

Ülimalt harva õnnestub ajaloolastel õngitseda sajandite tagant välja inimese luustik, millele saab ka „nimesildi külge panna“ ehk välja uurida, kellena too oma eluajal maamunal ringi kõndis. Veelgi põnevamaks kisub lugu aga siis, kui õnnestub selgitada, kas ammu elanud inimese kohta rahva seas liikuvatel müütidel on ka tõepõhi all.

Eesti tuntuim arheoloogist luu-uurija Martin Malve sätib Haapsalu muuseumi aknalauale päikesesse ritta luutükke. Vähesed kondid, saapakontsad, mõned nööbid, riidetükid ja poolik pealuu. See on kõik, mis on järele jäänud mitusada aastat tagasi elanud haapsallasest. Tegemist on leiuga, millest kirjutas kohalik ajaleht Lääne Elu 1932. aastal suuri esiküljelugusid. Efektsed kirjeldused olid Lääne Elu leib, sest see oli toonase Eesti üks kollasemaid ajalehti. Mida ägedam on pealkiri, seda paremini müüb, teati juba toona.