Urve Tiidus | Lihtsad maksud asendatakse keerulistega

Loomulikult pole Eesti esimene riik, kus valitsuse vahetus toob kaasa maksumuudatusi. Ega ka viimane, kus lihtsad maksud asendatakse keerulise ja paljudele hoomamatu maksusüsteemiga. Iroonia on selles, et kui riigi kulutused ikka tugevalt tulusid ületavad, nagu järgmise aasta eelarve järgi toimub, võib järgneda tahtmine maksusurvet veelgi kasvatada. Ja siis juhtub nagu selles tarkuseteras: inimesed, kes nurisevad maksude üle, võib jagada kaheks – mehed ja naised.

Riigi kullasooned on ülekantud tähenduses töötegijate,  ettevõtjate, kaupade ja teenuste tarbijate maksud. Eestit ootab  riigi sajandal sünnipäeval peale rõõmsa tähistamise arvukalt väljakutseid, mis seotud tulude deklareerimise, maksude arvutamise ja mis seal salata, ka õlle hinnaga. Publiku soovile vastu tulles või mis, pigem ikka aktsiiside  suurt alalaekumist  peljates, tegi valitsus  sammukese alkoholi aktsiisipoliitikas tagasi. See, et üks minister suurt maksutõusu tuhinat pisut vaigistada suutis, võis olla poliittehnoloogiline vigur, ise loodan, et mängus oli ka ettevõtjast poliitiku kaine kaalutlus. Väidetavalt pole seegi  samm piirikaubandusest kasusaajate naerul suud palju tõsisemaks võtnud.  Kindlasti pakub 18. sajandi ameerika viskitollist alguse saanud nn. alkoholi aktsiisimaks veel üllatusi. Igatahes nädalalõpu AK uudistes ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et aktsiisitõus tuleks peatada ja võtta senitoimunut kui head õppetundi, mis pole veel väga kalliks maksma läinud.