Juhtkiri | Tuleviku pension
Vaevalt on kellelgi enam illusioone, et pensionile jäämisega hea elu alles algab. Demograafiline trend lubab pigem vastupidist – töötada tuleb, kuni tervist jagub, ja vanaduspõlves maailma avastamine on enamikule kättesaamatu unistus. Kulude kokkuhoidmise vajadusest vananeva rahvastiku tingimustes on kantud ka pensionireform.
Nii välditakse pensioniiga oodatava elueaga sidudes küll järske tõuse, kuid vaevalt lohutab tulevast pensionäri see, et tema lapsed saavad pensionile veelgi hiljem. Teinegi muudatus – lubada pensionile jääda kuni viis aastat varem – näib olevat kasulik esmajoones riigile, sest väljamaksed on sel juhul väiksemad. Varem pensionile jäädakse enamasti aga kehva tervise tõttu. Kuid enim pahameelt tekitab vast sotsiaalministeeriumi ettepanek, mille järgi toimub järkjärguline üleminek süsteemile, kus esimese samba pensioni suurus sõltub üksnes tööstaažist. Võrdsemad pensionid võivad ilusasti kõlada küll paberil, kuid pole seda tegelikkuses, kui see tähendab, et need on ühtlaselt madalad.