Küsimus | Kas presidendi kantselei diskrimineeris preemiate maksmisel sooliselt?

Millise sõnumi saadab avalikkusele, kui naistöötajatele makstakse kuni mitu korda väiksemaid aastapreemiaid võrreldes meestöötajatega, nagu juhtus näiteks presidendi kantseleis (Tiit Riisalole 3000 eurot, Taavi Linnamäele 1500 eurot, Erki Holmbergile 1500 eurot, Kristel Lõukile 1300 eurot, Paloma Krõõt Tupayle 1280 eurot, Mall Grambergile 650 eurot ja Triin Väljatagale 650 eurot)? Kas näiteks Islandil, kus hiljuti jõustus soolist palgalõhet vähendav seadus, ähvardaks selliseid preemiaid maksvat tööandjat trahv?

Liisa Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: Palga, preemiate ja hüvede maksmine erinevalt naiseks või meheks olemise tõttu on ühtmoodi keelatud nii Eestis kui ka Islandil. See tähendab, et loomulikult võib maksta suuremat preemiat inimesele, kes on näiteks rohkem panustanud, kes on saanud rakendada rohkem kogemusi, olnud innovaatilisem, olnud keerulistes olukordades konstruktiivsem vmt. Mida ei tohi teha, on maksta näiteks mehele suuremat preemiat põhjendusega, et ülemuse arvates peabki meestele rohkem maksma.