SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 46. koht: hruštšovkad ja paneelkorterelamud – nõukogude aja kestvaim pärand

Kuigi nõukogude aja lõpust on möödas ühe inimpõlve jagu aastaid, kõrguvad tellistest ja betoonist ehitatud korterelamud selle aja püsivaima meenutusena kõikjal Eestis. Peamiselt paneelkorterelamutest koosnevad Tallinna ja Tartu nn magalarajoonid kuuluksid iseseisvana elanike arvult Eesti suurimate linnade hulka.

Tüüpprojektide järgi suurel hulgal ehitatud kortermajadega elamurajoonid pole mingi haruldus ka lääne linnades. Teise maailmasõja järel tekkis nende järele suur vajadus, kui oli vaja ära majutada sõjas purustatud piirkondade elanikud, kellele andsid massilist lisa maalt linna elama suundunud inimesed. Sarnane tendents leidis aset ka NSV Liidus, kus eluasemepuudust hakkas lahendama kommunistlik partei peasekretär Nikita Hruštšovi isiklikul eestvedamisel.