Juhtkiri | Riigikogu, mida varjate?

Vaevalt hakkab keegi vanu e-kirju kustutama ilma otsese vajaduseta – kas hakkab postkast „täis“ saama või tekib kahtlus, et see pole piisavalt kaitstud ja kirjade vastu võivad huvi tunda kolmandad osapooled. Automaatselt kustutada kõik kirjad, mis on näiteks vanemad kui aasta, võib aga olla ebapraktiline, sest kunagi ei tea, millal on vaja mõnd infokildu meelde tuletada.

Seda kummalisem on riigikogu kantselei otsus kustutada rahvasaadikute e-kirjad, ja seda nende teadmata. Küsimusi tekitab otsuse ajastus – käskkirjale kirjutas alla riigikogu kantselei endine direktor Maria Alajõe napilt enne oma ametiaja lõppu. Me ei tea, kas endisel direktoril oli sellest juttu mõne riigikogu liikmega, kuid selge on see, et Alajõe oli kahtlemata teadlik kohtu huvist Autorollo pankrotimenetlusega seotud riigikogu liikmete Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse kirjavahetuse vastu. Ning isegi kui nende kahe kirjade säilitamise tähtajale erand teha, võib tulevikus tulla ette sarnaseid olukordi, kus asjatu piirang võib takistada isegi poliitikuil endil tõestada kas oma ausust või tsitaadi õigsust.