×
Uudised | EV100

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 11. koht: Eesti oma raha

2
Indrek Riigor, 13. veebruar 2018

Viimasel sajal aastal on Eestis kehtinud kümmekond eri nimetusega maksevahendit. Nende hulgas oli eriline tähendus riigi enda vääringutel: 1918–1928 oli käibel Eesti mark ning 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon.

Eesti riigi loomise järel oma raha veel puudus. Ametliku rahaühikuna oli käibel Saksa okupatsioonivõimude kehtestatud Saksa mark (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, oli Eestis käibel mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. 28. novembril 1918 kehtestas Eesti Ajutine Valitsus neile kindla väärtussuhte ja kaks päeva hiljem võttis vastu otsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti marga (= 100 penni).

Eesti mark oli ametliku maksevahendina käibel kümme aastat, kuid siis otsustasid võimud selle kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu välja vahetada. Skandinaavia riikide eeskujul sai uue rahaühiku nimeks kroon, mis vastas 100 margale. Alates 1. jaanuarist 1928 käibis Eesti kroon igapäevastes tehingutes. Välislaenu abiga võrdsustati krooni väärtus (100/248 g) puhta kullaga ja selle kurss seoti jäigalt Inglise naelaga. See lasti vabaks alles 1933. aastal, et soodustada majanduskriisist väljumist.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?