Juhtkiri | Külmumissurm ei ole elu paratamatus

Ajal, kui näeme, et liiklussurmade arv kahanes mullu rekordmadalaks ning suitsuandurite kasutuselevõtt on kahandanud tulesurmade arvu, tuli üllatusena teade, et ainuüksi veebruaris on seitse inimest surnud külmumise tagajärjel. Kui viimased päevad kõrvale jätta, pole meil krõbedat talveilma õieti olnudki. Samas võib ebasoodsate asjaolude korral alajahtumisse surra ka jaanipäevaaegse öökülma tõttu.

Nii võib aasta kokkuvõttes alajahtumise tagajärjel hukkunute arv tõusta võrreldavaks liiklus-, tule- või uppumissurmadega. Päästeamet tahab jõuda selleni, et tules ei hukkuks üle 12 inimese aastas. Krõbedam külm võib kaasa tuua nii ülekütmisest tingitud tulesurmade kui ka külmasurmade kasvu. Kui tulesurmade vähendamisel on riigil kindel siht silme ees, siis kuidas vähendada külmunute arvu ja milline on seejuures riiklik tegevuskava? Eesti ei saa väikeriigina lubada hukkumisi, mida saaks võtta elu paratamatusena. Kui erinevad õnnetussurmad kokku liidame, saame suure arvu.