Juhtkiri | Kirikutele raha andmise otsustagu riigikogu

„Minu meelest on õigusselgus ja -kindlus hästi olulised. Niguliste kiriku suhtes on oldud lahkarvamusel juba 26 aastat. Seega oli seda lahendit vaja. Arvan, et võime nende kahe kiriku suhtes lugeda vaidlused lõppenuks,“ põhjendas peaminister Jüri Ratas mullu detsembris 6,8 miljoni euro eraldamist Eesti Evangeelsele Luterliku Kirikule ja 1,4 miljoni euro andmist Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule. Meile on lubatud õigusselgust, kuid on pakutud hoopis palju segadust.

Õiguskantsler nimetab valitsuse viimast sammu – täiendada rahaeralduse põhjendust lausejupiga, et sellega ei heastata mitte ainult sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut, vaid miljonite andmine on seotud ka omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamise või vältimisega – suisa riigiõiguslikuks nihilismiks. Sest vähemalt juriidiliselt ei olnud küsimus selles, et valitsus ei põhjendanud kirikutele miljonite andmist piisavalt, vaid et ta ületas omandireformi reservfondist raha eraldamisega tõenäoliselt oma volitusi. Kuidas fondi raha kasutatakse, peaks otsustama riigikogu. Põhjus pole ainult juriidiline – parlamentaarne debatt on kahtlemata vajalik, pidades silmas valitsuse omavolitsemist üllatuse ja arusaamatusega jälginud valijaid.