Seisukoht | Milleks digiriigile tselluloositehas?
Jättes kõrval arutelud sel teemal, kas tselluloositehase parim asukoht peaks just Tartu olema, võiks päevakorda kerkida vähemalt sama põhimõtteline küsimus Eesti riigile märksa armsamast valdkonnast. Kui meil on digiriik, siis milleks on pilves elaval riigil ühtäkki vaja hakata massiliselt paberi valmistamiseks vajalikku tselluloosi tootma?
Vajadus paberi järele peaks olema ju kokku kuivamas. Me nuriseme juba pikemat aega, et noorte lugemus on masendavalt madal. Raamatupoodide küllus on näiline, raamatuid on küll palju, kuid tiraažid varasemaga võrreldes tillukesteks kuivanud. Noored ei loe raamatuid ega kavatsegi hakata seda tegema hakata. Paberajalehtede asemele on asumas digilehed. Ammu ei tassi postiljonid enam hunnikute kaupa lehti postkastidesse. Isegi poes on vorstiviilud kile sisse keevitatud, mitte ei keerata vorstijuppi jõupaberisse nagu näljasel nõukaajal.