Tulekahjus ema kaotanud mees: ma ei saanud enam midagi teha

Liis Vaksmann, 2. aprill 2018

„Teadsin, et ema on majas. Tegin välisukse lahti, kuid midagi polnud näha. Alles siis, kui köögiukse avasin, nägin, et tuli on lahti ja kõik on paksu vingu täis,“ kirjeldab poeg talle avanenud vaatepilti, kui ta püüdis põlevasse majja ema päästma minna.

 2. märtsil õhtul sättis Kose vallas Oru külas elav Helju Kukk (83) end kodus magama. Temaga sama katuse all elav poeg Toomas Kukk oli Soomes tööl, minia Linda aga Märjamaale külla sõitnud. Helju helistas, nagu oli tavaks saanud, teisele pojale Arvole, kes elab temast paari kilomeetri kaugusel. „Ema helistas kella 23 paiku ja soovis mulle head ööd,“ meenutab  Arvo.  Miski ei viidanud sellele, et vaid paari tunni pärast võib midagi traagilist juhtuda. „Kõigepealt helises lauatelefon, kuid ma ei kuulnud seda. Siis helises mobiil, mis oli minu kõrval kapi peal,“ meenutab Arvo enne kella kolme saadud ema kõnet. „Mõtlesin kohe, et nüüd on midagi juhtunud, sest ta ei helista kunagi öösel.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?