Kaia Iva | Hoolekandes on vaja seaduste täitmist, abivajaja märkamist ja lisaraha

Ligi 9000 inimest on tööturult eemal ning 5000 inimest töötavad osaajaga põhjusel, et neil on vaja hoolitseda lapse või hooldamist vajava täiskasvanu eest.  See on lubamatult suur koormus peredele ja samuti Eesti majandusele, kus on oodatud iga inimese tööpanus. Hoolduskoormuse murede lahendamiseks tuleb kõigepealt hakata täitma juba kehtivaid seadusi, samuti on elluviimisel riigi mitmeid uusi algatusi.

Nii inimesed ise kui ka kohalikud omavalitsused teavad hästi, et perekonnaseadus paneb ülalpidamiskohustuse perekonnale, kuid ei teata, et see pole absoluutne. Lisaks on sotsiaalhoolekande seaduses kirjas teenused, mida kohalik omavalitsus (KOV) oma abivajavatele kodanikele peab võimaldama, näiteks koduteenus, üldhooldus, isiklik abistaja, tugiisik, sotsiaaltransport jne. Tasu kohta ütleb seadus aga selgelt, et see oleneb muu hulgas ka inimese enda ja tema perekonna majanduslikust olukorrast: „Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.“