Juhtkiri | Mis paneks gripi vastu vaktsineerima?
Tänavused 87 gripisurma, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui mullu liiklusõnnetustes hukkunuid ja veidi enam kui tule- ja uppumissurmasid 2017. aastal kokku, kõnelevad riigi valearvestusest potentsiaalselt surmaga lõppeva haiguse ennetamisel. Tõsiasi, et oleme elanike süsteemset vaktsineerimist liiga kalliks pidanud, maksab valusalt kätte.
Seetõttu tuleb sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjoni aprilli alguses langetatud otsust, et hooldekodude eakaid patsiente peab vaktsineerima riigi kulul, tunnustada kui ainuõiget. Et just seal on ülimalt soodne keskkond gripiviiruse levikuks, tõendab eelmise aasta statistikagi: 47 haigusele alla vandunutest pooled olid hooldekodu kliendid. Niigi nõrgestatud tervisega vanurite tihedalt kooselamine on riskitegur, mida ei saa ega tohi alahinnata. Kui probleemiks on seegi, et haigestunud jõuavad liiga hilja haiglasse, viitab see sellele, et murelikuks ei peaks tegema ainult ennetuse puudumine, vaid kui palju tähelepanu nende asutuste elanikele tõvede kõrgajal jagub.