Juhtkiri | Riiklik ellujäämismaks on küüniline

Kas teadsite, et kui teete rahalise annetuse mõne ravi vajava inimese abistamiseks, kasseerib riik nendelt summadelt täie rauaga kõik maksud sisse? Ainuüksi ,see 100 000 eurot, mis „Kingitud elu“ fond mullu riigile maksudeks tasus, on üüratu summa, arvestades, et raha kogutakse väikeste annetuste kaupa. Riik ei teeni mitte ainult teiste häda pealt, vaid on maksustanud ka ellujäämise – abivajaja pigem las sureb ära, peaasi et riik oma käibemaksu elupäästvatelt ravimitelt kätte saab.

Terviseminister Riina Sikkut näeb siin probleemi rahva väheses teavitamises, mitte aga selles, et riik tahab teenida isegi inimeste hädade pealt. Riigi suhtumine tundub küünilisena eriti seetõttu, et annetusi kogutakse tihtipeale just nende haigete abistamiseks ja elupäästmiseks, kelle raviks raha andmisest on haigekassa keeldunud. Annetuse saajale on see sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Kui näiteks autojuht jätab liiklusõnnetuses kannatanud abistusse seisundisse, siis pole see mitte ainult taunitud, vaid ka karistatav. Kes aga vastutab, kui riik jätab oma inimesed abita?