Õhtulehe grillitest: Kalleim kilohind ei tähenda veel parimat liha

Marko Kadanik, 2. juuni 2018

Suve peatsest saabumisest annab peale sirelite õitsemise märku ka see, et igas teises aias on tossama hakanud grill ja õhk on suud vett jooksma panevast lihalõhnast paks. Aga milline poodides pakutavatest grill-lihadest on algaval hooajal see kõige-kõige ja mida veel hädaga osta kannatab? Seda üritasimegi oma pimetestiga kindlaks teha. Kõige rohkem võis üks liha koguda kümme punkti.

Hästi varustatud poodidest leiab grillikraami muidugi igale maitsele, isegi veganikotlette, kuid liha valikul sai lähtutud sellest, et need oleksid võrreldavad. Pole ju mõtet hakata vaidlema-võrdlema, kas parem on põldvutt Hiina moodi või keefirimarinaadis šašlõkk. Nii saigi valitud sealiha ja pakendid, millel oli selgelt kirjas „grill-liha”. Või vähemalt „kaelakarbonaad” või „seakülg”. Teiseks pidi pakendi sisu olema marineeritud. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?