„Liiga karm karistus võib last tõugata uutele õigusrikkumistele.“

„Sageli arvatakse, et õigusrikkumise toime pannud alaealise peaks panema karistuseks kinnisesse asutusse, silma alt ära. Aga vabadusest ilma jätmine ei saa olla eesmärk omaette,“ ütleb justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm.

„On tegusid, millest lapsed kasvavad välja. Võtame näiteks lapsena õunaraksus käimise või piletita sõitmise. Sellistele kergematele tegudele ei pea kohe reageerima täisrangusega karistusega. Mõnel juhul piisab politsei vestlusest lapsega või vanema teavitamisest ja hoiatusest,“ räägib Kaire Tamm, et paljude kergemate õigusrikkumiste puhul on tähtsaim anda enamasti probleemse taustaga lapsele vajalikku abi – selleks, et ennetada uusi pahategusid. See suund võib olla ka põhjuseks, miks alaealiste väär- ja kuritegude arv on vähehaaval, aga järjekindlalt vähenenud, nagu näitab statistika. Seitse aastat tagasi pandi toime 24 399 väärtegu ja 1854 kuritegu, eelmisel aastal olid vastavad arvud 6405 ja 1022. Oluline osa võib ka olla muutunud keskkonnal – lapsed püsivad rohkem kodudes arvuti taga ja on vähem tänavatel kui aastaid tagasi.