Juhtkiri | Kes on suurim puukallistaja parteijuhtide seas?
Millist mõju avaldaks miljardiinvesteering Eesti majandusele ja heaolule, ei saa me arvatavasti kunagi teada. Mitte ainult seetõttu, et tartlaste vastasseis teeb praktiliselt võimatuks, et me näeks oma silmaga, kuidas tselluloositehas kerkib Emajõe kaldale, vaid suur on ka tõenäosus, et me ei saa lugeda usaldusväärsete prognooside kohta isegi mitte paberilt. Õndsas teadmatuses elamine võib muidugi sobida haisupilvede ja supluskõlbmatu vee pärast ette muretsevatele tartlastele, kuid kas siis otsustamisel hirmudest juhindumine passib tehase eriplaneeringu katkestamist kaaluvale võimuliidule?
On ju neilgi oma hirmud – näiteks kuidas mõjuks Eesti suuruselt teise linna tehasevastastele seisukohtadele ja edasist uurimist välistavatele nõudmistele vilistamine erakondade valimistulemustele tuleval aastal. Pole üllatav, et esmalt murdusid just kehvema stardipositsiooniga partnerid – nädalavahetusel nimevahetuse läbi teinud Isamaa ja seejärel sotsid. Vaevalt et kohmakas taandumine senistest seisukohtadest toob juurde populaarsust, sest suurima loodusesõbra tiitlile on pretendeerimas kõik Tartu linnavolikogus esindatud erakonnad. Küll aga võib see ära hoida Lõuna-Eestist tuleva surmahoobi (kui ebausutava puukallistaja poosiga liiale ei minda). Seni otsad teadlikult lahtiseks jätnud Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel on arvatavasti lihtsaim nõustuda sellega, et eriplaneering katkestatakse, viidates koalitsioonipartnerite arvamusele. Muidugi eeldaks see tunnistamist, et selle algataminegi oli viga.