GALERII | Rabatud kirjanik Gaudeamusel: tahtsin rõdult alla hüpata ja alla tantsijate sekka joosta!

Üks jõgi, kaks kallast. Tüdruk ja poiss. Keelatud kiindumus. „Aastate möödudes said endiste laste asemele korraga päris suured inimesed. Ikka aga käisid tüdruk ja poiss laia jõe ääres teineteist ootamas ja lindudega sõnumeid saatmas,” kõlas kirjanik Juhani Püttsepa „Jaaniõhtu lugu”, millele lõi koreograaf Renee Nõmmik Gaudeamuse tantsuetenduse „Jaaniõhtu müsteerium” eestlaste kava.

Öötantsupeol pajatasid omi armastuslugusid kõik kavad. Pidu alustasid leedulased oma jutustusega „Jaaniöö lummus”, mis rääkis loo jaaniööst, mil ühinevad eha ja koit, taevas ja maa, tuli ja vesi ning kaks noort inimest. „Mina polegi enne Gaudeamusel käinud,” muheles kirjanik Püttsepp. „Minu jaoks on „Gaudeamus” olnud korporatsiooni leibcantus kuskil õllekeldris sügiseöö pimedas, mitte suveöö pimedas. Algusest peale, kui leedukad esinesid, oli mul tunne, et hüppan rõdu esimesest reast alla ja jooksen tantsijate juurde. Mulle nende kava väga meeldis! Aga kahjuks oli nende sekka jooksmine võimatu!”