Veerand Eesti lastest vaevleb depressiooni käes: jagamata mure võib viia enesetapuni

Lapse probleemset käitumist võetakse sageli kui tähelepanu otsimist või lausa manipuleerimist. „Seda ei tohi kindlasti teha,” ütleb hingeabi portaali peaasi.ee tegevdirektor ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Ohumärke tuleb võtta tõsiselt.” Need võivad olla noore inimese viimased appihüüded.

„Tegutsema peab kohe, mitte ootama, kuni tekib väga ametlik diagnoos või ohumärke on palju. Kui on näiteks uinumisraskused, peaks kohe mõtlema, mida saab teha, et paremini magada,” selgitab Anna-Kaisa Oidermaa. Psühholoogi sõnul tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kui on raskusi igapäevaste tegevustega, nagu söömine, magamine või enda eest hoolitsemine. „Psüühikahäirega on tegemist juhul, kui see hakkab inimese elu häirima. Teinekord ka teisi inimesi. See ongi märk, et kõik ei ole hästi, mingid funktsioonid on häiritud.”