A-HA TARTUS: viiendaks looks suutis menubänd publiku huilgama panna

„Laulab mööda,“ teatab keskealine DJ porinal, kui a-ha liider Morten Harket laval esimese fraasi kuuldavale toob ja kõlab „Cry Wolf“. „Nuta, hunt!“ tõlgib DJ muretult. „Ning ega need kõrged noodid enam ka ikka nii kõrged pole kui varem!“ Leebelt vinguvas kõneviisis esitatud hinnangud saavad neljandaks looks pehmendatud: „Kõrged noodid hakkavad juba paika minema! Algul ikka koperdas natuke, aga juba edeneb!“

Norrakate poproki lipulaev, kelle solistist 1980. aastate vara- ja hilisteismelised romantikast õhetavaid unenägusid vaatasid, on korraks tagasi. Eks osa austajaid õhkas klahvpillimängija Magne Furuholmeni ja kitarrist Pål Waaktaar-Savoy järele ka. Neljapäeva õhtul, üle 15 aasta, on a-ha taas Eestis. Tea, kas seda neljandat korda enam juhtubki. Vähemasti on nad ise avaldanud, et tulevad kokku üksnes tuuriks või albumisalvestuseks ning see on ka kõik. Üksi seetõttu võiksid needsamad kunagised fännid, kes on Tartu lauluväljakule tulnud, vähemalt nii palju rõõmsad olla, et kollektiivselt jääkarude külmkambrit meenutada.