GALERII | Koit Toome: „Ega ma ennast „Kremli ööbikute“ lavalt ikka ära tundnud küll! Aga fiiling, mille publik sai, oli minu meelest õige.“

„Oli asju, mis meeldisid väga, oli asju, mida saaks ehk paremini teha – muljed on sestap erinevad,“ naeratab muusik Koit Toome pärast Tartu uue teatri lavastuse „Kremli ööbikud“ esietendust. See, et teksti autor Ivar Põllu ka Koidu laulu sisse ja lavale kirjutas, toob Koidu näole muige: „Ega ma ennast lavalt ikka ära tundnud küll! Aga fiiling, mille publik sai, oli minu meelest õige.“

Olukorrad ja mõttevahetused, mida „Kremli ööbikud“ Jaak Joala ja teiste Venemaa lavasid pidi rännanud Eesti artistide loo jutustamiseks kasutavad, on eelkõige fiktsioon. Eelkõige see stseenide jada, kus laval tegutsevad noorlauljad Koit Toome, Evelin Samuel, Janika Sillamaa ning Maiken, keda kehastavad Tambet Seling, Saara Kadak, Maria Annus ning Katrin Pärn. „Tõesti, see on enamalt jaolt muinasjutt, sest selliseid situatsioone ning intriige, mis meie stseenides ette tuli, pole kunagi toimunud,“ ütleb Koit, Joala õpilane ja sõber. „Vaatasime üksteisele nende stseenide ajal üllatunult otsa, et ohhoo, väga põnev! Laias laastus aga lavastus mulle meeldis, nii terviku kui ka fiilingu poolest. See kõik andis õige tunde ning aitas natuke avada nii Jaagu kui ka teiste muusikute hingeelu ning muusikaäri telgitaguseid.“