Ivo Posti: „Sain esimese kümne minuti jooksul aru, et „Kremli ööbikud” on väljaspool kriitikat.“

„Fantastiline, et Narvas on kõigil etenduse päevadel elu,“ kiidab Narva muuseumi juht Ivo Posti, kes on vabal ajal kontratenor, pärast esietenduse vaatamist. „Kohalikud ütlevad, et viimati oli Kreenholmis nii palju rahvast siis, kui Kreenholmi manufaktuur veel töötas. Ning näha on ka see, et Narvas on liikumas inimmassid ja see on väga vinge.“

Mis puudutab lavastust, siis leiab Posti, et Tartu uus teater on vabrikuala sada protsenti ära kasutanud – alates uunikummasinatest ja lõpetades tehniliste lahendustega. „Tükk aega aga mõtlesin, mis asi see on, mida ma vaatan,“ muheleb Ivo. „See ei ole klassikaline teatrietendus – ei ole ei muusikal ega ka operett. See pole ka kontsertetendus. Aga barokiajastul oli nähtus, mille nimi oli pastišš ehk pasticcio, mille puhul pandi eri ooperite aariatest kokku täiesti uue tükk. Sisuliselt oli see kleebis. Ning „Kremli ööbikud“ on täpselt sama asi! Mis puudutab teemat, siis sain esimese kümne minuti jooksul aru, et „Kremli ööbikuid“ pole võimalik kritiseerida. See etendus on täiesti omaette mull, mis on kaitstud mitme eri kihiga: esiteks vaatad mängupaika ja imestad, kui suur töö on siia lavastus panna. Seejärel juba lavastuse teema, suurepärased näitlejatööd, nostalgialaksust kõnelemata. „Krembli ööbikud“ seisab väljaspool kriitikat. See lihtsalt on ja sa peadki seda niimoodi vaatama. Mina igal juhul läksin pärast esietendust väga rahuldatult ära. Mulle väga meeldis.“