VIDEO JA GALERII | Varemeis kummituslinn: siin elavad põhiliselt need, kes ei tööta. Ei hakka ka tööle

Saabun Viivikonna asumisse teatud eelarvamusega. Kummituslinn. Endine kaevanduslinn. Välja surnud. Katkine. Õõvastav. Silme ees kangastuvad tühjad tänavad ja kurjakuulutavalt kraaksuvad varesed raagus puuköntide otsas. Justkui eelaimduse kinnituseks ujuvad taevasse sünkjassinised pilved.

Kurikuulsasse kummituslinna sisse sõites tervitavad meid rõõmsad puust kujukesed ja romantiline kooguga kaev keset hoolikalt niidetud muruplatsi. Tänava ääres seisavad stoilise rahuga loodusele allajäänud monumentaalsed hooned. On kurvalt haigutavate aknaavadega maju, mille purunenud seinte vahelt saab pilgu heita nõukogude aja kohta suursugustesse kodudesse – piiluda vannitubade plaaditud seinu ja uhkeid ent pleekinud ornamentidega tapeete. Skeletilaadsete majavarede vahele mahub ka hoolikalt kinnilöödud akendega elamuid. Kellegi armastav käsi on bussipeatuse seintele maalinud kaunid lilled.