Balleti „Keres“ heliloojad: tšello kõlab pehmelt ja sumedalt nagu Paul Kerese hääl

Esmaspäeval esietendunud EV100 balletis „Keres“ ei musitseeri mitte sümfooniaorkester, vaid kuueliikmeline ansambel. Kusjuures, iga pill tähistab midagi või kedagi kindlat. „Kohe ühe esimese mõttena tuli pähe, et Paul Keres võiks olla tšello, sest see on pehme ja sumeda kõlaga,“ seletab malelegendist rääkiva balleti üks helilooja Sander Mölder. „Tšello kõlab nagu meesterahva hääl, Kerese hääl. Ta on sama tämbriga,“ lisab teine helilooja Timo Steiner.

Kerese vastast malelaua taga väljendab tromboon. „See on samas registris kui tšello, aga teistsuguse karakteriga pill,“ märgib Steiner. Õrnakõlaline flööt kujutab ühtaegu malejumalanna Caissat ning Paul Kerese abikaasat ja ema. Tšelloga samasse pilliperekonda kuuluvad viiul ja altviiul tähistavad Kerese sõpru ja kaasteelisi. Valgete ja mustade klahvidega klaver aga sümboliseerib valikut – kas valged või mustad malendid. Lisaks osaleb etenduses koor – poolehoidjad, kaasaelajad.