Ants Erm | ÜRO migratsioonilepe on üleskutse globaalseks rahvaste rändeks

ÜRO globaalne kokkulepe turvalisest, korraldatud ja regulaarsest migratsioonist (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migratsion), mille heakskiitmisele 11-12. detsembril Marokos Marrakechis on oodatud ka Eesti Vabariigi president, on sisuliselt üleskutse rahvaste rändeks. Kuigi see 34-leheküljeline 1664 sõnast koosnev kokkulepe  rõhutab korduvalt ja korduvalt inimõiguste deklaratsioonis kirjeldatud väärtusi ja sisaldab üleskutseid hoida inimelusid, hoida lapsi ja naisi ja võidelda inimkaubandusega, ei saa kokkuleppe üldise suunitlusega nõustuda. Kokkulepe ignoreerib põlisrahvaste õigust oma kodumaale: riikide õigusi formaalselt küll aktsepteeritakse, kuid pidevalt rõhutatakse kohustust muuta seadusandlust ja väärtushinnanguid vastavalt kokkuleppes püstitatud eesmärkidele. Nendest eesmärkidest paljudega on aga raske nõustuda. Mõned näited.

1. Kogu kontseptsioon on üles ehitatud valele ajaloolisele visioonile - "Ränne on olnud ajaloo jooksul inimkogemuse osa ja me tunneme, et see on globaliseeruvas maailmas heaolu, innovatsiooni ja säästva arengu allikas ning et neid positiivseid mõjusid saab optimeerida rände juhtimise täiustamisega". Tõepoolest, ränded on muutnud maailma, aga et see on positiivsete mõjudega heaolu, innovatsiooni ja säästva arengu osa... Valdavalt on rändega kaasnenud ikka sõjad, röövimised, tapmised ja orjastamine, nii ebameeldiv kui seda ei ole tunnistada.