Juhtkiri | Tehas hirmutas poliitikud ja rahva ära

Vaevalt tuli kellelegi erilise üllatusena, et valitsus otsustas eelmisel nädalal tselluloositehase riikliku eriplaneeringu hädatapu kasuks – muud variandid olidki võimalikud vaid teoreetiliselt, umbes nagu perekond võiks kulutada terve oma kuueelarve haige lemmiklooma raviks, ent tema tagasihoidliku elulootuse juures teeksid seda vaid väga vähesed. Samamoodi ei tihanud valitsuserakonnad valimiste eel oma poliitilist kapitali mängu panna, kuigi poliitikute varasema käitumise ja väljaütlemiste põhjal võinuks arvata, et nn miljarditehase Eesti pinnal kerkimise idee oli paljudele neist jõudnud juba armsaks saada.

Teistsuguse ajajoone puhul võinuks mõistlikumaks variandiks osutuda hoopis eriplaneeringuga jätkamine selliselt, et asukohtadena olnuks välistatud Viljandi- ja Tartumaa. Saarde ja Viru-Nigula valdade huvi uurida tehase võimalikku sobivust omal pinnal oli igatahes kõva argument. Pole midagi teha – rahva hirm, et poliitikud (ühes ettevõtjatega) sõidavad teerulliga neist üle, ja poliitikute veendumus, et rahvas just seda neist kardabki, on sügavale juurdunud.