Juhtkiri | Libedad kõnniteed pole kellegi asi?

Lõppenud nädalavahetusel võisid paljud end tunda, nagu oleksid nad vastu tahtmist seiklusparki sattunud. Võrdlus takistusrajaga on igati kohane, sest jalakäija pidi rinda pistma konarlikuks külmunud teede, läbimatute hangede, lintidega kinnitõmmatud tänavalõikude ja sügavate lompidega, mille põhjaski varitses seesama salakaval libedus. „Otsi kohta, kust sa saad“ lõppes paljude jaoks autoteedel. Vähemalt pole seal ohtu, et mõni jääkamakas taevast kaela sajaks.

Kuna ilmateade lubab nullilähedasi temperatuure ka alanud nädalaks, siis võib karta, et ebamugavad teeolud kestavad veel mõnda aega. See ei tähenda mitte ainult seda, et turvaliselt tööle ja mujale jõudmiseks tuleks ohtralt aega varuda, vaid paraku ka sedagi, et mõnel inimesel tuleb töölt pikemaks ajaks eemale jääda. Libeduse tõttu kukkujaid, kes vajavad esmaabi, on ainuüksi pealinnas keskmiselt neli-viis päevas, ent mõnel päeval suisa 30. Kukkujate tegelik arv on aga tõenäoliselt veelgi suurem.