NOOR ARVAB | Inimesed on kriisi tõttu unustamas, et koos suudame rohkem

Tänapäeva noored, nii Eestis kui ka mujal laias maailmas, on üles kasvanud oludes, mis kõigest sada aastat tagasi elanutele oleks olnud jalustrabavad. Natuke rohkem kui sajand tagasi vaikisid relvad esimese maailmasõja järel pärast nelja koletut aastat täis verevalamist. Selle laastava konflikti oli valla päästnud Euroopa riikide vaheline vaen. Kui kaugele oleme me jõudnud olukorrast, mis valitses terves maailmas 1914. aasta suvekuudel?

Sõjast tulenev häving ning inimkaotused olid tollastele poliitikutele silmiavavad. Sellest konfliktist pidi saama “sõda, mis lõpetab kõik sõjad”. Kahjuks see nii ei läinud ja kogu maailm pidi taas taluma kõige süngemat aega kogu planeedi pikas ja rikkas ajaloos. Esimese maailmasõja järgne süsteem varises põrmu, kui Hitler otsustas valla päästa moodsa sõja koledused. Samas sai just too süsteem aluseks maailmale, mis loodi pärast teist maailmasõda. Pärast sõda loodud ÜRO eesmärk on tuua maailma riigid kokku rahumeelseks aruteluks ning aidata kannatajaid. ÜRO ei pruugi veel töötada täiesti õlitatult, kuid mis kõige tähtsam: see on loodud koostöö arendamiseks. Just koos on inimkond peatamatu ja suudab teha palju ning selleks pole paremat näidet kui meie sünnikoht Euroopa.