Maarja Jakobson | Tartu on väike linn, aga koolid teeme suured nagu Hiinas

Johannes, meie pere vanim laps, käib sellest sügisest Tartu Waldorfgümnaasiumis. Valik selle kooli kasuks sai tehtud mitmel põhjusel. Esiteks perekondlik taust: mu õpetajatest vanemad on Rudolf Steineri ja Johannes Käisi õpetuste vastu huvi tundnud (ning neid igapäevases koolitöös rakendanud) 1990. aastate algusest alates, seega oli see mulle tuttav maailm.

Teiseks põhjuseks oli kooli paras suurus – 273 õpilast. Meie piirkonnakool Annelinnas on üks Eesti suurimaid, seal õpib üle tuhande lapse. Kuidagi ei suutnud oma alles seitsmeseks saanut ja kohati tervisega kimpus olevat jõnglast nii suurde kooli saata. Eesti on väike maa, meid on vähe, Tartu on väike linn, aga koolid teeme suured nagu Hiinas. Kõige olulisem on aga ikkagi see, et meie pere ja Waldorfi kool väärtustavad sarnast: kõik, mida koolis õpetatakse, on süsteemne ja läbimõeldud; meedia minimaalne kasutus (terve koolipäeva on lastel telefon väljas, nad päriselt mängivad ja suhtlevad üksteisega) ja pere kaasamine õppeprotsessi.