Juhtkiri | Trahviriik tulgu ja eelarve kosugu
Valitsuse otsus kahekordistada trahvimäär on kindlasti tõhusaks abiks pingelise riigieelarve täitmisel. Justiitsminister Urmas Reinsalu jutt, et 14 aastat muutumatuna püsinud päevamäärade tõttu olevat karistused devalveerunud võib küll õige olla, kuid millise signaali annab riik karistuspoliitika suhtes trahvimäära ühe ropsuga mitu korda tõstes? Erinevalt Reinsalust ei näe kodanik mitte trahvi devalveerumist, vaid senisest kaks korda karmimat karistuspoliitikat. Kui aga karistuspoliitika karmistub, siis peaks riik meile selgitama ka püstitatud eesmärke, mida karmimate karistustega tahetakse kodanike õiguskäitumises saavutada. Neid eesmärke näha-kuulda pole. Kui aga suurenenud trahvilaekumised on sisse kirjutatud riigieelarvesse, siis on see hoopis märk riigi rahavajadusest. Seega tuleb eelarve tasakaalu nimel usinalt trahve välja kirjutada.
Kuid ega trahvid pole ainus võimalus eelarve turgutamiseks. Sama on varem püütud teha riigilõivusid kergitades. Kui aga otsustati, et lõivud peaksid olema rohkem kulupõhised, lühendati passide kehtivusaega kümnelt aastalt viiele, kindlustades selle sammuga suure hulga passe väljastavate ametnike tööhõive.