Juhtkiri | Riigikontrolli raport kui haiguste ravi

Tänavunegi riigikontrolli aastaraport ei jäta riigi poole näppu viibutamata – Eesti tööturuprobleemid on visad kaduma ja selle all kannatab ka majandusareng. Üks põhiprobleeme, mida riigikontroll ette heidab, on tööturu struktuur, mille kujunemisel on riigi roll jäänud märgatavalt tagasihoidlikuks. Valitsusel pole ettekujutust, kui palju ja milliste oskustega tööjõudu riigil vaja läheb. Nii ei saa ka haridusasutused  arvestada õppekohtade õiget arvu, et spetsialiste just vajalikul hulgal ette valmistada. 

Kui möödunud aastal oli nii tööhõivest kui ka õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000  15–29aastast, siis on nad tõepoolest ripakil või hoopis Soomes tööl, millest riigil pole ülevaadet. Et kutseõpingud katkestab ligi viiendik õpilastest, võib arvata, et üks oluline põhjus, miks noored ripakile jäävad, on vale eriala valik või valed ootused õpingute suhtes. Kui aga koolis õpitava teooria ja tööandja poolt oodatud praktiliste oskuste vahel on suured käärid, on pettumus koolisüsteemis seda kergem tekkima.