Peeter Olesk | Tuleviku veeretamine

Keskerakonna äsjase kongressi eel kasutati nii erakonna poolt kui ka tema suhtes ohtrasti niisugust sõnavara, mis on päritolult uulitsapoisilik. Uulitsapoiss ei analüüsi ei ennast ega teisi. Kui ta ei ole kvartalisisene bojaar, siis on ta aiaäärne võimukehtestaja, keda tsiviliseerib alles sõjaväeteenistus.

Keskerakond on püüdnud algusest peale olla tugeva keskklassi partei. Seda meenutas Edgar Savisaar ka oma poliitilises kõnes. Pool sajandit tagasi olid tugeva keskklassi tunnusteks individuaalelumaja, üks sõiduauto pere kohta, must-valge televiisor (ja mitte telefon!), putka linnaläheduses ning võlgade vältimine. Nüüd on need tunnused teistsugused: pikaajaliste võlgade lubatavus, putka asemel maakodu koos oma metsaga, mitu puhkust Lõuna-Euroopas ja laste haridus välismaalt, igal perekonnaliikmel oma mobiiltelefon ja mitu arvutit, vähemasti kaks sõiduautot perele ning vabaplaneeringuga kodu kui mitte terves elumajas, siis poolel ühest korrusest. See on elu edenemise üldine tagajärg, mitte üheainsa erakonna programmiline saavutus.