Juhtkiri | Napp valimisvõit sunnib enesekaitsele

Tuleb tõika tõdeda – Edgar Savisaare võit parteikongressil oli napimast napp. Võita kõigest 55 häälega pärast sedavõrd massiivset propagandarünnakut kõigist erakonna käsutuses olnud meediakanaleist ning isegi siis, kui oled kongressi delegaadid eriti hoolikalt välja valinud, tähendab tegelikult kaotust, mis peaks panema Savisaare hoolikalt elu üle järele mõtlema. Hääletanuks vaid 28 delegaati teistmoodi, siis oleks Keskerakonnal praegu uus juht. Napp võit räägib selget keelt – Keskerakond on lõhki mis lõhki.

Mis saab aga edasi? Et Savisaargi sai oma haprast seisust väga hästi aru, oli näha nimedest, kelle ta valis erakonna aseesimeesteks: Siret Kotka, Jaanus Karilaid, Olga Ivanova ja Yana Toom. Heal juhul võib selles valikus näha avansilist kummardust vene valijale, kuid see on ka kõik – kui mitte arvestada kohe valla pääsenud  kuulujuttu Siret Kotka võimalikust peatsest või edaspidisest asumisest Keskfraktsiooni juhi kohale. Muidugi on Savisaarel raske andestada Kadri Simsonile, et ta pidi erakonnajuhi koha säilitamise nimel nägema sedavõrd suurt vaeva. Nii võib Edgari märkus, et Simson pole enam aseesimees, sest ta valis teise tee, olla alles muutuste algus. Fraktsioonijuhi koha kaotamise korral oleks Simsoni edasist väljundit suures poliitikas praegu raske ette kujutada. Tõsi, eelmisel korral Savisaare vastu astuda üritanud Jüri Ratas on tänuga kandnud kuldseid käeraudu, millega teda pärast Edgari vastu kandideerimist asespiikri tooli külge kinnitati. Kuid olud on vahepeal muutunud, olelusvõitlus karmistunud ning nüüd ei pruugi suurel juhil "väikese Kadri" suhtes enam heatahtlikkust jaguda.