Repliik | Eesti filmi läbimurre
Tõnu Virve, filmimees, 6. jaanuar 2016
Filmimees Lennart Meri nimetas omal ajal Eesti kino suureks üksiklaseks. Arhitektuuril, kirjandusel, kujutaval kunstil, muusikal ja teatril oli iseseisvuse kaotanud noore riigi kohta juba kõigil valdkondadel märkimisväärne kultuurilugu vabariigi ajast. Ja isegi tsaariajast. Ja veel varasemast ajast. Idanevat filmipuud kasteti vaid Moskvast ja Eesti oma filmikunsti pungumine toimus Nõukogude Eestis keskvõimu rahaga.
Kui sovetiajal olid teistel kunstialadel niivõrd-kuivõrd loomeliitude juures siiski iseseisvad välisosakonnad, siis Eesti filmil mitte. Meie filmikunsti levitas ainuliselt Soveksportfilm ja eestlased rääkisid maailmale „Kevades“ vene keeles. Eesti filmi edendati allhanke korras.