Seisukoht | Ahvi oodates

Esmaspäeval saab näiliselt rahumeelne ja leebe lamba-aasta otsa. Viimased nädalad villakandja valitsusajast jäävad paljudele meelde peamiselt traagiliste sündmuste poolest: tulekahjudes hävinud kümned kodud, ohvriterohked liiklusõnnetused, maailmas valitsev kaos ja peataolek. Närvilised ja rahutud on isegi need kodanikud, kes tavaliselt on väga rahumeelsed. 

Ometi võiks Lammas juba taltuda. Siiski näib, et idamaade kalendri järgi troonilt lahkuv loom võtab aastast veel viimast. Isepäine Lammas tormab sihitult ringi ja teeb kurjagi, enne kui oma valitsemisaja järgmisele loomale annab. Jääb ta ju tervelt järgmiseks 12 aastaks unarusse. Sellest ka põhjus, miks viimastel nädalatel on elukene ja suhtlemine kolleegide ja pereliikmetega üsna nugade peal. Ka asjade selline kulg läheb kokku idamaade filosoofiaga. Loom ja inimene käituvad sarnaselt, kui nende vabadust piiratakse või on tegutsemiseks jäänud liiga vähe aega.