Eesti naisliikumise vägev haare: suitsetamisvabadusest valimisõiguseni
Aigi Viira, 29. aprill 2017
Sada aastat tagasi esines üks Eesti esimesi feministe Marie Reisik radikaalsete seisukohtadega, nõudes naistele meestega ühesuguseid õigusi.
Kui Briti naisõiguslased 1920. aastatel Tartus oma aatekaaslasi külastasid, sattusid nad Eestist vaimustusse. Mitte Toomemäe või Inglisilla pärast, vaid märksa ideelisematel põhjustel. Eesti keel, milles ei eristata sugusid, võlus naiste õiguste eest võitlejannad ära ning nood kinnitasid kui ühest suust: Eestis on naisõiguslusel ainuüksi grammatilistel põhustel väga soodne pinnas. Nii kõneleb vähemalt Tartus liikuv linnalegend.