Jaak Allik | Kunstimeistreid ei tohi teenindajaks taandada

Mart Helme on intervjuus ajalehele Postimees öelnud, et suur osa meie kultuurist seisab nõukogudeaegsel vundamendil. See on ilmselt kõrgeim hinnang Nõukogude Eesti kultuurile, mis taasiseseisvusaja jooksul on kõlanud. Paradoksaalselt on Helmel õigus, kuid ilmselt mitte selles mõttes, mida tema silmas pidas. Samavõrra õigus oleks olnud ka siis, kui ta väitnuks, et meie tänane kultuur seisab sõjaeelse eesti kultuuri vundamendil või laiemas tähenduses ka Vana-Kreeka ja renessansi kultuuril.

Igasugune läbi aegade kestma jääv ning inimestele hingeharidust ja vaimukosutust pakkuv kunstiteos saabki sündida vaid põlvkondade järjepidevusele toetudes ning kui õpitakse tundma seda, mida on loonud varasemate aegade meistrid. Eriti viljakas on looming siis, kui eelkäijad annavad oma oskusi ja kogemusi järeltulijaile edasi. Sel juhul saame rääkida koolkondadest ja süsteemi edasikandumisest, nagu see on omane meie teatrikunstile.