Loodusfotograafi elu metsas pole meelakkumine: „Suurem osa ajast on istumise rõõm.“

Maarit Stepanov, 29. juuli 2017

“Oli talvine aeg ja sõitsin autoga. Nägin, et kivi otsas istus merikotkas, kelle küünte vahel oli verine valge jänes. Kui ma siis väriseva käega kõrvalistmelt fotoaparaadi võtsin, aknast välja suunasin ja nuppu vajutasin, sain murdosa sekundiga aru, et mu aparaat pole sisse lülitatud,” kirjeldab fotograaf Jarek Jõepera oma karjääri üht valusaimat momenti, sest hetk hiljem oli lind oma saagiga läinud.

Ligi kuu aega tagasi aasta loodusfotograafi tiitliga pärjatud Jarek Jõepera sõnul ongi sellised hetked ehk kõige meeldejäävamad. Ta ei mäletagi, millal tekkis huvi loodusfotode vastu. Esimesed kaadrid olid igatahes päikseloojangutest ja kassidest. “Nagu kõigil!” naerab Jõepera.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?