Seisukoht | Nali, väike flirt või ahistamine?

Sirje Maasikamäe, tervis.ohtuleht.ee vastutav toimetaja, 4. juuli 2020

„Kuule, me poleks omal ajal sellist asja tähelegi pannud,“ arvas üks minu 50. aastates tuttav, kui tulid ilmseks „joviaalsed naljad“, mis võivad nüüd Aivar Mäele saatuslikuks saada. Ei oleks seda vist tõesti tähele pannud või siis oleksime lihtsalt silma kinni pigistanud, sest oleksime mõelnud, et nii on ju alati olnud või mis sa sinna ikka parata saad. Ka siis, kui mingid sõnad või käitumine oleksid väga häirinud.

Aga kas see oli ikka õige? Noore naisena tuli vahel lihtsalt sellest, kui õppejõud tegi kahemõttelise vihje, keegi torkas vastikult näppudega selja tagant ribide vahele või tegi kohatuid märkusi figuuri kohta, mööda vaadata või tobedalt naeratada. Seljataga muidugi sosistasime ja hoiatasime, et see on nilbik ja too on pervo. Kaebama minna? Aga kuhu? Sõna „ahistama“ poleks osanud selliste asjade kohta öeldagi ja psühhotraumastki ei oleks taibanud mõelda.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?