Tiit Kuresilma | Kui astuks sisse, näiteks parteisse?
Vanuseliselt ohutsooni kontingendina tütre Hannah valvsa pilgu all koroonaviiruse koduarestis istudes kuulutasin, et kuna midagi muud targemat teha pole, siis kirjutan romaani. Et iga mats on võimeline kirjutama vähemalt ühe romaani oma elust! Sõnapidaja mehena tegingi ära. Pealkirjaks sai „Mina ikka lasin selle laeva põhja küll.“ Tuli 168 lk paks, rohkete illustratsioonidega ja tarkuseteradega.
Kui satute lugema, ei kahetse, räägib lahti isiklikke maailmaehituslikkke asju, kus ka elult peksa saadud. Aga seejuures õpitud loovalt mõtlema. Õpetatud teisigi. Kuid kogetud ka, et nad sigudikud ei taha õppust võtta. Pealegi saab selgeks, miks ikkagi „Estonia“ põhja läks ja kuidas ma oleks pidanud selle teistmoodi konstrueerima. Seega on romaan tehtud ja peab mõtlema – kuidas tululikult edasi elada?