Liisa Pakosta: koroonasse surnud vanatädi Õie poleks ehk tahtnudki, et tema matusteks ülemerereisi ette võtame
Liisa Pakosta, 8. august 2020
Kui inimene sureb, tahab ta enamasti olla lähedaste juures ja kodus. Koroonaaja surmade juures ongi vast kõige heidutavamad olnud need, kui ei näe enne surma lähedast, kui ei saa inimese moodi hüvasti jätta.
Mu vanaema Leida noorim õde Õie Vood (10.08.1930 Laiusel – 30.04.2020 Stockholmis) suri koroonaviiruse tagajärel Stockholmis Södersjukhusetis, samas haiglas, kus ta oli ise töötanud. Muidugi tekitas ängi juurde, et see just koroonasurm oli, viirus tuli vanatädile külge koduabiliselt. Ikka jääb kummitama küsimus, et kui Rootsis oleks olnud karmimad piirangud, kas siis... 10. augustil oleks Õie saanud 90aastaseks, ja seda juubelit me lootsime ikka kõik koos tähistada.