Juhtkiri | Meelelahutussektori lämmatamine

Kui viiruse leviku tõkestamine tähendab pidevat tasakaalu otsimist, kuidas vähendada võõraste inimestega kokkupuutepunkte ja leida siiski äri tegemise võimalusi, siis uued, laupäevast jõustunud piirangud ei tohiks kaupmehi liiga valusalt lüüa – kauba müümine on endiselt võimalik ka siis, kui müügisaal on vaid poolenisti täitunud (ja poepõlgurite kasutuses on mitmesugused e-lahendused ja kullerteenused). Raskemas olukorras on baarid ja restoranid, kus peaaegu üleöö hakkab kehtima ajaline piirang – külalisi ei tohi võõrustada vahemikus kell 22‒6, keelatud on ka erapeod.

Kuivõrd tasub lootusi panna sellele, et kliendid tulevad õhtustama või märjukest rüüpama senisest oluliselt varem, näitab aeg, ent pigem on põhjust arvata, et sellega läheb samamoodi nagu ootusega, et kohalikud suudavad asendada Tallinna vanalinna tänavu tulemata jäänud turiste. Kahjuks ei suutnud. Nüüdseks on paljud söögikohad otsustanud, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus ja – kes ajutiselt, kes püsivalt – uksed juba sulgenud. Õhtuse meelelahutuse pakkujaid vaevalt toetavad oma teenuse ümberkohandamisel valitsuse sõnumid, et tegelikult on igasugune seltskondlik läbikäimine praegu ebasoovitav. Tõepoolest – viirus kellaajast ju ei hooli, ent millegipärast on siiski mindud just ajaliste tegutsemispiirangute teed.