Leelo Tungal: „Mul oli tunne, nagu Heljo oleks igavene...“
Sirje Presnal, 9. detsember 2020
Põlvkonna jagu noorem kolleeg, poetess Leelo Tungal ütleb, et Heljo Mänd oli nagu Eesti lasteluule ilmapuu. „Mul oli selline tunne, nagu Heljo oleks igavene,“ sõnab ta. „Nii turvaline oli teada, et ta on olemas. Ja kirjutab.“
Leelo Tungal meenutab nende esimest kohtumist, mis võis olla 1960. aasta paiku. „Meie Viivi Luigega olime koolilapsed, umbes kuuenda-seitsmenda klassi õpilased, kui käisime kahekesi ajakirja Pioneer toimetusest Heljo Männil ja Helju Rammol külas – nemad tegelesid seal kirjalastega,“ räägib ta. „Olime Viiviga omavahel kirjavahetuses ja omakorda saatsime luuletusi Pioneeris avaldamiseks. Ja kui me midagi saatsime, kirjutasid Heljo Mänd, Jaan Rannap ja Helju Rammo meile vastu.“